Ma loodan, et sa tunned end ebamugavalt. Mitte väga aga no selline tunne, et kuskilt nagu mingi pind oleks, mis veits teeb valu aga samas elada kannatab. On sul sellist tunnet olnud kunagi?
''Veits häirib aga küll ta mingi hetk ise välja tuleb.''

Ma loodan, et su elus on normaalsel määral rahulolematust ja pinde, sest need on need, mis sind kiiremini lahenduste suunas edasi viivad. Kui sa seda ise soovid, muidugi.

Mul oli ka pind, väga pikka aega oli ta mul sõrmes ja varbas ja südames ja hinges aga no tee mis tahad - ei kasvanud välja. Seepärast otsustasin oma piinad lõpetada ning selle pinnu ise välja võtta. Saagu mis saab. Võitlesin kätte võimaluse ja otsustasin, et kolin oma kallist ja mugavast Eestist natukeseks eemale ning kuhu siis mujale kui sinna, kus unistused pidid täide minema. Eile sain endale öelda - WELCOME TO AMERICA!
Mul on ka muidu endal siin paar keskmise suurusega unistust aga selle asemel, et oodata millal nad täide lähevad, otsustasin ma, et võtan midagi ise ette ja viin nad täide, sest kahjuks on aastate jooksul selgunud, et keegi teine su eesmärke täitma ei hakka. Peab ikka kõik ise tegema. 
Pagan...



Mõeldud tehtud ning praeguseks istun oma uues kodus teki all, seljas soe kampsun, hommikune trennimaraton tehtud ning kirjutan teile sellest, et annan jooksvalt teada, mis Ameerikamaal toimumas on. Püüan kirjutada sellest, millega tegelen, mis on põnevad juhtumised, mismoodi Ameerika elu erineb Eesti elust ja kindlasti ka väga paljust pahnast, millest poleks üldse vaja kirjutada aga kui te juba loete siis ma võin ju selle sisse pookida.
Täna lühidalt kokku võttes:

Elan linnas nimega Towaco (pisike mõnus ''Meeleheitel koduperenaised'' stiilis koht, umbes 1h rongiga Manhattanile, New Yorki)
Treenin kohas nimega Alpha Sport East (pane siis lehele like ka juba, saan plusspunkte)
Siia kutsus mind mu mentor ja suur eeskuju, Joselynne Boschen (kes kasutavad N+TC rakendust siis leiate tema trenni Get Focused -> Alpha Abs ja videod Nike Woman Youtube lehelt
Peamine treeningvahend on TRX ja oma keharaskus - mõned topispallid ja hüppenöörid, hantlid ja kummilindid aga that's about it.




Miks ma Eestist ära tulin? Kas juhtus midagi? Kas keegi tegi haiget või läks midagi untsu või...? Ei, kõik oli väga hästi ja lausa VÄGA ja eriti just viimasel ajal aga... Rahutus oli hinges, tõesti tahtsin tulla. Ja siis veel selline väike põhjus nagu ''miks mitte?''. Eestis oli kõik tore ja tööd oleks üle Baltikumi palju aga kui tunned, et oled end mingi tasandini viinud, end seal hoidnud siis on vaja see kõver platoo pealt ülespoole (või allapoole) liikuma saada. Ma ei väida, et Eestis end arendada ei saaks aga ma isegi mõtlen sellist personaalset ja sisemist kasvamist. Minul oli vaja seda kuskilt mujal otsida. Igal juhul on üks või teine variant parem kui paigal tatsumine. Nagu treeninguga - kui teed kogu aeg 5kg hantlitega siis mingi hetk keha harjub ära ja tahab vahetust. Tahab katsumust, challenget! Ärge saage valesti aru - ma armastan Eestist ja oma Nike perekonda (ja see oli ka põhjus, miks ma siiamaani polnud seda seiklust ette võtnud) aga tundsin, et nüüd olen valmis ja minust on palju rohkem kasu, kui tulen ühel hetkel värskema ja motivatsioonist pungil olevana tagasi selleks, et oma uusi teadmisi ka kodumaal ja lähiümbruses jagada.


Paljudele see kohapeal olemise stiil meeldib, mulle mitte. Ja kui sa pole rahul siis tuleb see rahulolematus likvideerida - mida varem, seda parem. 
Mis edasi saab? Pole õrna aimugi. Elu on põnev, kui seda elada julged. Mina püüan anda endast parima, et kunagi midagi lapselastele rääkida oleks (ja, et mu jutud vanaisa juttudest põnevamad oleks).

Hoidke end kursis: