Minul ja muusikal on oma afäär, meil on taoline armu- ja ajalugu, millest räägivad paljud lembelood. Vist võin öelda, et mul on püsisuhe hiphopi ja musta muusikaga üldiselt. Oleme õnnelikus abielus ja kurameerime juba keskkoolist saati, ta oli mu esimene tõeline kiindumus ja ma armastan ning austan teda väga. Väärtustan seda, et ta on suutnud jääda endaks aga ka aja jooksul väga palju arenenud. Ta oskab mulle igapäevaselt näidata külgi, mida ma siiamaani veel avastada suutnud pole ja leian nüansse, mis mind ikka veel paeluvad. Ta on imeline, isegi koos kõigi oma vigade ja ebaperfektsustega, sest tegelikult panevad need mind häid külgi veel rohkem väärtustama. Aga, nagu peaaegu kõigis muinasjuttudes, on ka meil oma käigud – nimelt vaatan ma viimasel ajal väga tihti alternatiivse rocki, indie ja veel mõne rahulikuma isendi poole.


Vahest tunnen, et on vaja mingit vaheldust – mingit raputust, mis ütleks, et see mis sul hetkel käes on õige. Palun ärge pange seda mulle pahaks, sest ma tõesti armastan oma kaasat aga ma pean ju ka katsetama, nägema mis mujal toimub – tunnetama seda energiat, mida mitmekülgsus pakkuda suudab. Meil on tegelikult kokkulepe, et kuna ka tema aeg-ajalt teistega sahmerdab, siis senikaua kuni kumbki meist haiget ei saa on see lubatud. No näiteks siin paar aastat tagasi, kui ta ühel peol koos Jay Z ja Linkin’ Parkiga hullu pani ja ‘koostööd’ tegi. Alguses olin nii vihane, et kuidas nii saab ja see on ju täielik reetmine aga siis hakkasin mõistma – see olukord oli teinud minust parema inimese ja ma oskasin meie suhet tänu sellele paremini väärtustada. Ma sellises situatsioonis isegi natuke propageerin taolist liiderlikkust – mulle tundub, et see teeb minust ja temast koos parema tiimi, mõistame teineteist paremini aga pikas perspektiivis ma ju tean – lapsed tulevad meil ilusad.


Minuarust üks parimaid laule minu ja muusika suhte illustreerimiseks on Common – Come Close. See lugu, meloodia, Commoni aus armastus oma stiili vastu, Mary J malbelt paitav hääl ja see video – kõik on ideaalselt paigas ning näitavad seda, et raskus on selleks, et ta ületada. Ja lõppude lõpuks kukuvad ikkagi kõik asjad paika.